Mälestise tunnus

Ajaloolisele looduslikule pühapaigale viitava kirjalikult fikseeritud rahvapärimusega seotud maastikuelement (mägi, küngas, org, mets vms), selle asukoht maastikul, teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht.

Mälestise kirjeldus

Tasane lagendik keset metsa, mille keskel on kivine küngas.

Mälestise ajalugu

Ohverdamiskohta on kasutatud 2. aastatuhandel pKr. Rahvapärimuse järgi käidud seal vanasti ohverdamas merele minnes ja merelt tulles. Riikliku kaitse all alates 1964. a.

Kaitsevööndi ulatus

Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Aruanded

Mägi, M. 2007. Aruanne arheoloogilistest kaevamistest Pällamõisas Sutu ja Kuusiku külade vahel nn Kuusiku metsas Ritioja kaldal, Pihtla vallas Saaremaal, 2.-20. juuli 2007.

Üldinfo

Hiied paiknevad maastikul väga erinevalt: silmapaistvatel looduslikel kohtadel, muinasaja lõpu asustusele lähedastes, kuid maastikuliselt tagasihoidlikes paikades või siis päris asustusest eemal üksildastes kohtades (nt soosaartel).
Hiiepuudeks olid tavaliselt tammed, pärnad, pihlakad, jalakad ja teised lehtpuud, okaspuudest sagedamini kadakad. Hiite vastu hakkas kirik tõsiselt võitlema 17. sajandil, mil paljud pühaks peetavad puudesalud maha raiuti. Seetõttu on tänaseni väga harva säilinud hiiesalusid, enamasti on alles üksikud pühad puud.
Hiite täpsem ajaline määratlemine on keeruline, sest enamasti puudub neis paigus tänapäevaste arheoloogiliste meetoditega uuritav kultuurkiht. Nende erilisus kultuuripärandis seisneb rikkalikus rahvapärimuses.