Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12624
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 724
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 21.05.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 08.07.2014.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on looduslikul kõrgendikul paikneva kivikalmega, mille pikkus kagu-loode suunas on ligikaudu 104 m, laius 10-17 m ja kõrgus 0,5-0,75 m.

Sisestatud: 08.07.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme paikneb Sutu lahe kirderannast maismaapoole jäävast Sutu külateest (nr 5920013) kirde pool.

Sisestatud: 08.07.2014.

Mälestise ajalugu


Keskmise rauaaja kalmistu pärineb 400 - 800 a pKr. Kivikalmet on mainitud 1924. a Saaremaa ja Muhu muinasjäänuste kirjelduses, lk 112.
Koguteos Saaremaa; A. Luha, E. Blumfeld, A. Tammekann
/.../ Sutu (end Leina) küla Kiili talu karjamaal, Keldrimäe ja Sihi talu vahel on kruusasest ja kivisest maast leitud käevõrusid, sõrmuseid, odaots jms. /.../

Sisestatud: 14.10.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 08.07.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 08.07.2014.