Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12626
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 722
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 21.05.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 08.07.2014.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme on muust maapinnast kuni 70 cm kõrgem kivine küngas tasasel metsaalusel. Ümara kivikalme läbimõõt on 6 m.

Sisestatud: 21.05.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub Sutu külas Marjavälja ja Kuusiku talude taga riigimetsas Sutu maanteest 600m põhja pool. Ligipääs mõõda metskonna teed. Kivikalmeni jõudmiseks tuleb minna 65 m Ristioja truubist mööda metsakvartali teed põhja poole, seejärel üle kraavi risti teega 50 m lääne poole metsa sisse. Kivikalme ümbrus on 10-15 m laiuselt lage metsaalune ala. Kivikalmest lõuna poole jääb mälestis ohverdamiskoht reg nr 12605.

Sisestatud: 21.05.2010.

Mälestise ajalugu


Kivikalme võib dateerida II aastatuhande algusesse.

Sisestatud: 08.07.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 08.07.2014.

Aruanded


Mägi, M. 2007. Aruanne arheoloogilistest kaevamistest Pällamõisas Sutu ja Kuusiku külade vahel nn Kuusiku metsas Ritioja kaldal, Pihtla vallas Saaremaal, 2.-20. juuli 2007.

Sisestatud: 01.09.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 08.07.2014.