Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmeväli
Mälestise registri number 12647
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 06.06.18

Inspektor: Saaremaa vaneminspektor, Üllar Alev

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmeväli.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomulikud kalmerajatised, inimluud ning teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 16.09.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kaugatoma-Lõo majaka juurest ida poole minev karjamaatee viib otse kalmeteni. Maapind on kalmeväljal väga paene, kruusane, mullakihti peaaegu puudub. Kalmevälja alal kasvavad vaid madalad kadakad ja samblik. Kõrgendikul algab kalmete ala, suuremate kividega künkakesed, mis on maastikus hästi loetavad.

Sisestatud: 16.09.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 16.09.2013.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 25.03.2015.