Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12662
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 356-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 09.06.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 01.07.2014.

Mälestise ajalugu


"Kraukli" või kohalikus keelepruugis ka "Roukli" põllud asuvad Lindmetsa külas Ampri talust ida pool metsas. Ampri talu perenäine, sünd 1925 meenutas, et kui tema laps oli, siis jutustanud vanem mees Julius Lei, et "Roukli" põldudel, mis nüüd on tamme- ja sarapuumetsa all, olnud vanasti mõisa ajal veel põllud, Eesti ajal eraldatud see maa Tõnis Voobuse heinamaaks. Seal pidada olla "Kirikuase" ja üks tamm, millel rist sees. See viimane tehtud ühe karjatüdruku mälestueks. Ta oli mõisa loomi metsa kandnud ja mõisnik käratanud, et ärgu ta ka ise metsast enne välja tulgu, kui loomad käes. Lootusetu otsimise järel teinud meeleheitele jõudnud tüdruk endale otsa peale, poonud sukapaelaga selle tamme oksa, millele hiljem rist tehtud.

Sisestatud: 15.12.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 01.07.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 25.03.2015.