Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12664
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
X-koordinaat 386230.01
Y-koordinaat 6434448.00
Mälestise vana number 745
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 09.06.10

Menetleja: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 01.07.2014.

Asukoha kirjeldus


Kivikalme asub Saare maakonnas, Kaunispe külas, Uustalu teest (tee nr8070296) põhja pool. Kivikalmest lääne poole, piki teed jääb arheoloogiamälestis kivikalme reg nr 12663 ja ida poole arheoloogiamälestis kivikalme reg nr 12665.

Sisestatud: 01.07.2014.

Ajalugu


Kaunispe küla kalmed pärinevad I aastatuhande lõpust eKr ja meie ajaarvamise algusest.
Saaremaa ja Muhu Muinasjäänused, 1924, lk 5.
/.../ Vene muinasuurija Bogojavlenski, kes on siin käind kaevamas, mainib 4 kalme, mis aga vist on eksitus. Kalmed on ümarikud, päält näha mullast, segat väheste väikeste kividega. Jala juures on kalmel suurtest põllukividest ring ümber olnud, mile jäljed puutumata kalmel veel on selged. Kalmede kõrgus on umb 1/2 m. Kolmest kalmest on kaks avat a 1895. a Bogojavlenski poolt, üks on veel praegu puutumata. Avat kalmedest ühes selge paaskivikast, millesse oli maet surnu (vt joon 5), selles oli ka panuseid (vt joon 6), kuna teises oli ainult süsi ja konte leitud. Panustest võiks mainida kaelavõru, siis üks nähtavasti spiraal käsivõru, mingisugused ebamäärased fragmendid ja savinõu tükid (vt joon 6). Leit asjad säilivad Moskva Ajaloolises Muuseumis /.../

Sisestatud: 01.07.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 01.07.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 01.07.2014.