Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12668
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 2055
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 21.10.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 01.07.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub Türju külas, Metsandi talust ligikaudu 1 km lõuna suunas, suurtel Palu põldudel keset karjamaad.

Sisestatud: 25.02.2010.

Mälestise ajalugu


I aastatuhande lõpp eKr.
1924. a väljaantud Saaremaa ja Muhu muinasjäänused kirjeldab kalmet järgmiselt:
2 kalme, ak Türju kl põldudes (krt III:52) umb 1/2 klm merest. Kalmede vahe 10 m.
Esimese kõrgus on1 1/2 m, ümbermõõt 55 m. Kalmede külgedel korralik kivirida, tihedalt üksteise vastu asetet kividest. Olnud enne 3 kivirida, kuid kivid on ehituse jaoks ära veet. Kalme on a 1895. Bogojavlenski kaevand.
Teise kõrgus põllupinnaga peaaegu üks. Ümbermõõt 36 m. Kaet suurte kividega. Ka teine kalm on Bogojavlenski poolt samal aastal lahti kaevet. Leiti põletet luid ja süsi.

Sisestatud: 25.02.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 16.09.2013.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Kividest rajatud kalmete ehitus, matmisviis ja erinevate kalmevormide levik muutus aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised võivad olla ümara või nelinurkse põhiplaaniga, sisaldada eraldi kividest laotud keskset kirstu või mitte, omada kõrgemat või madalamat kivikuhjatist. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud mitmeid ümbermatmisi. Surnutele on kivikalmetesse aegade jooksul kaasa pandud erinevaid esemeid.

Sisestatud: 16.09.2013.