Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rahvapärimustega seotud kivi "Nõiakivi"
Mälestise registri number 12680
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 247-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 14.10.13

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Rahvapärimusega seotud kivi.

Mälestise tunnus


Looduslikule pühapaigale viitava kirjalikult fikseeritud rahvapärimusega seotud kivi, selle asukoht maastikul. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht kivi ümbruses.

Sisestatud: 19.03.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivi jääb Masa-Laimajal-Tumala teest nr 21132 lõuna poole keeravast metsateest põhja poole, metsasele maastikule.

Sisestatud: 19.03.2014.

Mälestise ajalugu


A. Karu. Valjala kihelkonna muinasjäänused. 1922, käsikiri Ajaloo Instituudi arhiivis
/.../ "Ohvrikivi" ehk "Nõiakivi" on endise Võhksa poe ligi heinamaal. Rahvas nimetab seda "Võhksa nõiakiviks" ehk "Võhksa Ohvrikiviks". Kivi asub Võhksa poest tulles mööda maanteed Kuressaare poole maanteest pahemat kätt, ainukesest verstapostist suunas 55 E 190 sammu kaugusel sarapuupõõsas. Maanteelt versta posti juurest on siht Võhksa endisele poele 75 kraadi.
Kivi on harilik moreeni rahn maapinnast 3-4 m kõrge. Üldse on kivi kõrgus 1,75 meetrit. Kivi kõrvalt on kuni kivi ulatuseni maasse auk kaevatud. Kivi on peaaegu ümmargune, ühtepidi 3 m ja teistpidi 2,75 m lai. Keskel asub loomulik lohk vee tarvis. Kivi on väga kuulus olnud ja on veel praegugi. Pea üle terve Valjala kihelkonna teati kivi asukohta juhatada. Kivil käiakse igasugu nahahaigusi arstimas. Tuuakse vett pudeliga ja valatakse kivi peal olevasse lohku, pudel lüüakse puruks. Vee sisse heidetakse and, kas raha või mõni raudasi. Seejärel pestakse haiget kohta ja rutatakse ilma tagasivaatamata koju. Kivi peal oli hulk klaasipuru, kümmekond poolikut hobuserauda, raudnaelu, üks 5 ja üks 1 kopikaline vaskraha. Sarapuu põõsa külge oli paar valget linase riide äärt seotud. Nagu näha, otsitakse veel praegugi kivilt abi. /.../

Sisestatud: 04.02.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 19.03.2014.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 19.03.2014.