Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 12681
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 754
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.07.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomulikud kalmerajatised, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 26.06.2014.

Mälestise kirjeldus


"Kalmumägi" paikneb Kalli suurest külast Sakle poole mineva tee ääres "Säkuotsa" külaosas. Tiiu vabadikukoha (hävinud, toim) ja Lossi kohtade vahel paremat kätt.
Loomulik kruusaseljandik, mis kaunis järsult kaldub idapoole. Kalmumägi on kruusaauke täis. Kruusaaukudes on maakihtide profiil järgmine: esiteks praegune huumuskiht, siis puhas kruus 5 tolli paksuselt, siis jälle 2-3 tolli paksune must kultuurkiht ja sellele järgneb liigutamata kruusa kiht. Kruusavõtmisel olla leitud luid, relvi ja muid asju.
(Saaremaa ja Muhu muinasjäänused; TÜ Arheoloogikabineti toimetised, Tartu 1924; lk 127)

Sisestatud: 20.10.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Saaremaal Valjala kihelkonnas. Kalmistu paikneb Valjala-Kallemäe tee (tee nr 21159) ja Kalli tee (tee nr 8580018) ristumiskolmnurgas.

Sisestatud: 26.06.2014.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Ainult külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis sageli kuni 18. sajandini, paiknevad ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 26.06.2014.