Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12682
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 200-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.12.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 26.06.2014.

Mälestise kirjeldus


Kalme paikneb ida-lääne-suunalisel kruusakünkal. Kalme enda kontuuri on künka kontuurist raske eraldada. Kogu kalme läänepoolmik on maetud nõukogude ajal suurte raudkivide alla. Nende läbimõõt on 1-2 m. Kalme lääneotsa ei ole võimalik kindlaks teha. Lõunapoolne nõlv on kohati ida-lääne-suunas sirge nagu peidaks ta mingit sirget kivirida või -müüri. Kalme edelaosas on 3 raudkivi reas, moodustades 1,95 m pikkuse rea. Kalme läbimõõt põhja-lõuna-suunas on 15 m. Kirde ja põhja poolt on kalmeküngas 1-1,5 m kõrge, kuid kalme kultuurikiht moodustab ainult 0,5 m. Kalme keskossa tehtud proovišurfist leiti hulk põletamata inimluid. Mis olid segamini paekivide ja mulla sees. Šurfi tehes selgus, et kalmet katab 20 cm paksune kruusakas paks kamar ja seejärel paekive sisaldav kiht. Luud hakkasid tulema vastu 15-20 cm sügavusel (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 26.06.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme asub endise jaotuse järgi Saaremaal Valjala kihelkonnas. Kalme asub kõrgemal künkal, kust maapind alaneb põhja poole ning muutub metsaks, mis veelgi kaugemal asendub Ure sooga.

Sisestatud: 26.06.2014.

Mälestise ajalugu


Arvatavasti on tegemist 1.-2. sajandi kalmega. Kalme on avastatud arheoloogide V. Lõugase ja P. Ligi poolt 1979. a oktoobris. Arvatavasti on see ühetarandiline kivikalme. Luud kalmest säiluvad Ajaloo Instituudis. Mälestisele on koostanud passi 1979. a oktoobris arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 26.06.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 26.06.2014.