Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12695
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 213-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.12.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 03.06.2014.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on põhiplaanilt ümmarguse kivikalmega, mille pealispind on üsna tasane ja tugevasti kamardunud. Kalme läbimõõt on põhja-lõuna suunas on 13,5 m ja ida-lääne suunas 15 m. Kõrgus on 0,8 meetrit. Kalme on pealt lage, kuid kirde- ja idaservas kasvavad kadakad. Kalme pealispinnast ulatuvad siin-seal esile suuremate raudkivide nukid. Proovišurfidest selgus, et kalme ülemine kiht koosneb paekividest ja mustast mullast, selle all on suuremad raudkivid. Viimased asuvad 35-40 cm sügavusel. Ka kalme servades paistab välja suuremaid raudkive, eriti põhja- ja idaservas. Kalme lääneserv on laugem, nähtavasti selliseks lõhutud. Kalme edela- ja lääneosa on madalamad ja nõrgemad, keskosa, vastupidi, kõrgem. Kalme idaservast 2-3 m kaugusel on suurem kivi, mille ümber on kogutud väiksemaid paekive (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 03.06.2014.

Mälestise ajalugu


Kivikalme pärineb I aastatuhandest eKr või meie ajaarvamise algusest. Kalme on avastatud arheoloog V. Lõugase poolt 1978. a sügisel. Arvatavasti on tegemist kivikirstkalmega. Kalme põhjaossa tehtud proovišurfist on leitud põletamata luutükk. Mälestisele on koostanud passi 1979. a juulis arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 03.06.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 03.06.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 03.06.2014.