Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12696
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 214-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.12.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 03.06.2014.

Mälestise kirjeldus


Põhiplaanilt peaaegu ümmargune kalme on pealt tugevasti kamardunud. Kalme läbimõõt põhja-lõuna suunas on 8 m ja ida-lääne suunas 8,5 m. Kõrgus on 0,5 m. Kõige kõrgem on kalme keskosa, servade poole kalme õheneb ja madaldub. Kalme lääneserv on üsna järsk ja selge. Ka kalme kõrgus on sellelt küljelt suurem (0,7 m) kirdeserv seevastu läheb üle laugelt ümbritsevaks maaks. Üsna selge on ka loode- ja põhjaserv. Kalme servade vastu on lükatud suuremaid raudkive (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 03.06.2014.

Mälestise ajalugu


Kivikalme pärineb I aastatuhande II poolest enne meie aega või I aastatuhandest pKr. Kivikalme on avastatud V. Lõugase poolt ning riikliku kaitse alla võetud esmalt 1979. aastal. Arvatavasti on tegemist kivikirstkalmega. Mälestisele on koostanud passi 1979. a juulis arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 21.12.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 03.06.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 03.06.2014.