Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12697
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 215-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 26.10.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 03.06.2014.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on ovaalse põhiplaaniga tugevasti kamardunud raunaga, mille kõige kõrgem osa on hari. Kalme läbimõõt loode-kagu suunas on 13 m ja ristipidi 10 m. Kõrgus (mõõdetuna lääneküljelt) 0,9 m. Kalme loodepoolne ots on üsna järsk, vastasots lauge, küljed on samuti üsna järsud. Kalme paksust rohukamarast paistavad kivinukid välja ainult kirde servast, kuhu on kogutud ka veidi põllukive. Kalme laele on lükatud üks suur raudkivi, mille läbimõõt üle 1 m ja kõrgus üle 0,5 m. Kalme lõunaotsale on kunagi ammu kogutud vankritäis väikesi paekive (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 03.06.2014.

Mälestise ajalugu


Kivikalme pärineb I aastatuhande I poolest. Kalme on esmakordselt registreeritud 1978. a sügisel. Arvatavasti on tegemist ühetarandilise kalmega. Mälestisele on koostanud passi 1979. a juulis arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 03.06.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 03.06.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 03.06.2014.

z