Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12698
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 216-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 26.10.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise kirjeldus


Kalme on põhiplaanilt ümmargune. Läbimõõt põhja-lõuna suunas on 15 m ja ida-lääne suunas 16 m. Kõrgus on 1,35 m. Kõrgeim on kalme keskosa. Kalme on paksu kamaraga kaetud. Kalmele tehtud šurfist selgus, et ülemine kiht koosneb paekividest ja üsna mustast mullast, sügavamal on suuremad raudkivid. Kalme nõlvad on üsna järsud, kuid maetud enamuses põllult kalme vastu lükatud kivide alla. Kalme algne välimus on maaparanduse ajal tublisti rikutud, nii et ta praegu tuletab meelde pigem korratut kivilasu. Ometi on kalme selle kivilasu sees suhteliselt säilinud. Palju olulisemalt on kalmet rikkunud II maailmasõja ajal või järel kalme keskele rajatud ligikaudu 3 x 5,5 m suurune punker, mille jäänused veel praegu alles (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 03.06.2014.

Mälestise ajalugu


Kivikalme pärineb I aastatuhandest eKr või meie ajaarvamise algusest. Kalme on esmakordselt registreeritud 1978. a sügisel. Arvatavasti on tegemist kivikirstkalmega. Mälestisele on koostanud passi 1979. a juulis arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 03.06.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 03.06.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 03.06.2014.