Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12702
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 220-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.07.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 15.04.2014.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme põhiosa on ümmargune, kuid tal on kirde pool piklik lisandus. Kalme läbimõõt ümmarguses osas on 13 meetrit, läbimõõt kirde suunas 23 m. Kogu raun on üleni kamardunud. Kalme kultuurkihi paksus on ligikaudu 35 cm. Kalme koosneb paekividest, mustast mullast ja raudkividest. Kalme kõrgus on 0,6 m - 1,2 m, kusjuures kõrgem on kalme idakülg (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 15.04.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme paikneb endise jaotuse järgi Valjala kihelkonnas. Kalme paikneb Kalli külavaheteest ligikaudu 75 m ida pool. Kivikalmest umbes 200 m kirde pool asuvad arheoloogiamälestised muistsed põllud reg nr 12709 ja kivikalme reg nr 12703.

Sisestatud: 15.04.2014.

Mälestise ajalugu


Kivikalme pärineb I aastatuhandest eKr või meie ajaarvamise algusest. Kalme on esmakordselt registreeritud arheoloog V. Lõugase poolt 1979. a oktoobris. Arvatavasti on tegemist kivikirstkalmega. Mälestisele on koostanud passi 1979. a oktoobris arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 15.04.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 15.04.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 15.04.2014.