Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12703
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 221-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.07.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 15.04.2014.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme on põhiplaanilt ümmargune, tema läbimõõt põhja-lõuna suunas on 15,6 m ja ida-lääne suunas 14,5 m. Kalme kõrgus on 0,8-1,3, kusjuures kalme on kõrgem ida pool, ja madalam lääne pool. Kõrguste vahe tingitud maapinna alanemisest kalme all. Kalme on üleni kamardunud, läbi kamara ulatuvad kivinukid. Proovišurfidest, mida kalme keskele ja kirdeossa rajati 1979. a kolm tükki, selgus, et kalme on rajatud raudkividest, mis paljanduvad umbes 40 cm sügavusel ja paekividest ning mustast mullast nende peal. Leide ei saadud. Ilmselt paistab kalme silma leiu- ja luude vaesuse poolest. Kalme keskelt on läbi kaevatud põhja-lõuna suunaline paari meetri laiune 35-45 cm sügavune kaevand. Kraavi põhi on tasane, selle peal on näha palju kive, mis kõik on tugevasti kamardunud. Kraavist kahele poole kalme peale loobitud kivid on juba sammaldunud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 15.04.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme paikneb endise jaotuse järgi Valjala kihelkonnas. Kalme paikneb kõrgemal põlluseljakul Kalli külavaheteest ligikaudu 200 m ida pool. Kivikalmest umbes 113 m lõunapool asub arheoloogiamälestis muistsed põllud reg nr 12709.

Sisestatud: 15.04.2014.

Mälestise ajalugu


Kivikalme pärineb I aastatuhandest eKr või meie ajaarvamise algusest. Kalme on esmakordselt registreeritud arheoloog V. Lõugase poolt 1979. a juulis. Arvatavasti on tegemist kivikirstkalmega, milles on vähe matuseid ja leide. Mälestisele on koostanud passi 1979. a oktoobris arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 15.04.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 15.04.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 15.04.2014.