Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12704
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 222-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 26.10.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 15.04.2014.

Mälestise kirjeldus


Kalme paikneb kõrgemal põlluseljakul, mis on ümbritsevast maapinnast paar meetrit kõrgem. Kalme paikneb põllupeenarde ristumiskohas ja seetõttu on tema kontuuri raske täpselt määratleda. Kalme edelapoolne osa on 8 meetrise läbimõõduga põllukivihunnik, mis on kalme põhiosaga ühendatud 4-5 meetri laiuse kamardunud põllupeenraga. Kalme põhiplaani moodustab ovaalseks valgunud kivihunnik, mis on kogutud kalme idajalamile ja põllupeenardele. On näha, et kalme lääneserva on põllult kive lükatud, mõned kivid on visatud ka kalme lael. Kogu kalme paksult kamardunud pinnast ulatuvad esile sammaldunud kivide nukid. Kalme lagi alaneb põhja suunas. Kalme algset kuju on rohkem rikkunud kivide juurdetoomine kui äraviimine.

Sisestatud: 15.04.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme paikneb endise jaotuse järgi Valjala kihelkonnas. Kivikalme asub Kalli-Tõnija teest ligikaudu 120 m kagu pool, avatud maastikul. Kivikalmest ligikaudu 150 m edelasse jääb arheoloogiamälestis Kivikalme reg nr 12706.

Sisestatud: 15.04.2014.

Mälestise ajalugu


Kivikalme pärineb I aastatuhande lõpust enne meie aega või meie aja algusest. Kalme on avastatud arheoloog V. Lõugase poolt 1979. a juulis. Kalmest on proovišurfiga 1979. a oktoobris leitud savinõukild. Kalme on lagedaks raiutud 1979. a kevadtalvel maaparandustöödeks ettevalmistuse käigus. On võetud riikliku kaitse alla esmalt 1979. aastal. Mälestisele on koostanud passi 1979. a sügisel arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 21.12.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 02.06.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 15.04.2014.