Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 12707
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 225-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.07.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Kivi (rändrahn) ja selle asukoht maastikul, tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht kivi ümbruses.

Sisestatud: 19.03.2014.

Mälestise kirjeldus


Kultusekivina on kasutatud suurt kivimürakat, mille ühele tasasele pinnale on tehtud üks selgelt kunstlik lohk. Selle läbimõõt on 7 cm ja sügavus 2 cm. Kivi on olnud algselt maa seest väljas ca 1,3 meetrit. Kivi läbimõõt ligi 2 m. Kultusekivi ei paikne enam oma algses asukohas vaid on maaparandustööde käigus lükatud kivihunnikusse teiste suuremat kivide juurde (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 19.03.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kultusekivi paikneb endise jaotuse järgi Valjala kihelkonnas. Kultusekivi asub Kalli-Tõnija teest ligikaudu 400 m ida pool, avatud maastikul. Kultusekivist ligikaudu 280 m loodesse jääb arheoloogiamälestis kivikalme reg nr 12702 ja põhja poole arheoloogiamälestised muistsed põllud reg nr 12709 ja kivikalme reg nr 12703.

Sisestatud: 19.03.2014.

Mälestise ajalugu


Sarnaselt teiste kultuskividega on muistis dateeritav I at eKr ja meie ajaarvamise algusesse. Kivi on esmakordselt registreeritud V. Lõugase poolt 1979. a oktoobris. Kohalikud elanikud kivist midagi ei teadnud. Mälestisele on koostanud passi 1979. a oktoobris arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 19.03.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 19.03.2014.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 19.03.2014.