Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12730
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 753
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 16.05.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 14.03.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Saaremaal, Valjala kihelkonnas. Kivikalme paikneb Rahu külas, külavaheteest edela pool. Kivikalmest loode poole jääb arheoloogiamälestis Kultusekivi (mälestis reg nr 12731) ja kirde poole arheoloogiamälestis Kultusekivi (mälestis reg nr 12732).

Sisestatud: 14.03.2014.

Mälestise ajalugu


Kalmistu "Kalmumägi" pärineb II aastatuhande algusest, peamiselt 12. sajandist, kalmistul on viidud läbi arheoloogilisi kaevamisi 1895. ja 1959-1963 (A. Kustin) ja 1980 (V. Lang).

Sisestatud: 11.10.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 14.03.2014.

Meedia


Saaremaa ja Muhu muinasjäänused; TÜ Arheol. kabineti toimetised; Odamees 1924:
/.../ Kalmistu "Kalmumägi" paikneb Rahu külas Kalmu talu maal. Kalmumäeks nimetatakse loomulikku kõrgemat kirde-edela sihis pikka kinku. Algab endise Tuhla talu lähedalt ja jätkub Kalmu talu karjamaale. See osa, mis Kalmu talu karjamaal, on olnud varasemalt kruusaaukudeks, osa on 20. saj alguses küntud põlluks. Väiksem osa mäest on puutumata. Endise Tuhla talu põllult, s.o kalmistu E-osast ei ole midagi leitud. Suurem leidude ala on Kalmu talu maal, kus 1895. a viisid läbi arheoloogilise kaevamisi Vene uurijad Stackelberg ja Bogojavlensky, enne seda on aga juba rahvas siin kalmistu hävitanud. Asukohal on praegu põld. Mäekink koosneb mullast ja kruusast, milles leidub mõni harv kivi. Läänepoolsest osast vastu Aaviku talu on mäe kõrgus põllupinnast 1,5 m. Maapind kaldub pikkamisi lääne suunas. Kingust on leitud söelademeid laikudena, mis on üheteisest 2-3 m kaugusel (Nähtavasti on ka siin tegemist kalmetega). Kruusaaugust on hiljem asju leitud 15 cm sügavuselt 3 tolli paksusest "mustast" kihist. Allpool seda kihti on olnud juba puhas kruus. Kohati ulatub kultuurkiht kruusaaugus 20 cm sügavuseni.
Leiud säilitatakse Kuressaares (1924 toim), nende hulgas hobusuiste katkend, mõõkade osi, kaalude katkend, ketitükke, hoburaudsõlg, kaelavõru tükk jne Moskva Ajaloomuuseumis (1924 toim) säilitatakse 3 kirvest. /.../

O.Pesti, K.Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tallinn 1982.
/.../ Kalmumäge kaevati 1960. a. A.Kustini juhatusel. Korratu kivilademega kaetud põletusmatuse juurest saadi tähelepanuväärsemate leidudena ligi poole meetri pikkune sihvaka lehega odaots, rida väikesi heiteodaotsikuid, nuga, suitsed, hoburaudsõlgi jne. Unikaalne leid on ovaalne 6 cm pikkune ja 2,3 cm laiune veidi kumer ažuurne hilises ruunikivistiilis loomornamendiga pronksplaadike; selle detailideni sarnaseid leid on Gotlandilt. Need on valmistatud ilmselt 11. sajandi teisel poolel. Eestis esineb sama ornamenti veel mõõgapidemete ja odaotste hõbetaušeeringus ning mõõgatupeotsikutel, neist enamik leitud Saaremaalt (Viltina, Randvere, Kurevere kalmeist, Ilplast, Uduverest, Tahulast jm.) - veelkordne kinnitus saarlaste tihedaist sidemeist skandinaavlastega II a.t. algul /.../

V.Lõugas, J.Selijärv. Arheoloogia Eestimaa teedel. Tallinn 1988, lk 208.
/.../Arheoloogilise kaevamisi viidi läbi 1959-1963 (A.Kustin) ja 1980 (V.Lang). Kalmesse pae- ja raudkivide vahele oli maetud rohkete hauapanustega (üldse 3000 leiu ümber) 12. sajandil. Võrreldes teiste Saaremaa kivikalmistutega, paistab Rahu kalme silma relvade, eriti hõbeilustustega eksemplaride ja ehete rohkuse poolest/.../

Sisestatud: 07.10.2009.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 14.03.2014.