Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 12731
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 2523
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 16.05.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Kivi (rändrahn) ja selle asukoht maastikul, tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht kivi ümbruses.

Sisestatud: 14.03.2014.

Mälestise kirjeldus


Kultusekivi on hallikas, madal maakivi, mis ulatub vaid 50 cm üle maapinna. Kivi on piklik, kirde-edela suunas on pikkus 2,9 m ja ristipidi laius 1,7 m. Kivi kaldenurk on 40 kraadi. Kivi pealispind on suurtes joontes tasane. Kivis on pikisuunas kulgev looduslik mõigas ja sellega poolkaldu lõikuvad kaks ristipidi mõigast, mis kõik on tekkinud teistsuguse koostisega kivimist. Kivil on 11 kunstlikku lohku ja üks küsitav lohutaoline süvend (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 14.03.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kultusekivi asub endise jaotuse järgi Saaremaal, Valjala kihelkonnas. Kultusekivi asub Laasu talust edelas, Kalmu maaüksuse loodepoolsest piiritähisest 34 m Tantsemäe maaüksuse põllu sisse.

Sisestatud: 07.07.2009.

Mälestise ajalugu


Sarnaselt teiste kultuskividega on muistis dateeritav I at eKr ja meie ajaarvamise algusesse. Registreeritud kaitsealuse muistisena esmakordselt muististe nimekirjas 1972. aastal.Mälestisele on koostanud passi 1973. a juulis arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 07.07.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 14.03.2014.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 14.03.2014.