Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 12733
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 2524
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 16.05.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Kivi (rändrahn) ja selle asukoht maastikul, tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht kivi ümbruses.

Sisestatud: 14.03.2014.

Mälestise kirjeldus


Kivi on madal (20 cm) loode-kagu suunas piklik kolmnurkne raudkivi. Kivi terav tipp on loode suunas teeveeres, laiem ots aga tee kruusakattes. Kivi pikkus on 2 m, teepoolse otsa laius 95 cm. Kivi lagi on kogu loode-kagu pikkuses tasane, kivi kirde-edela lõige aga kumer. Seega on piki kivi telge ühekõrgune hari, mille kaguotsal võib näha kuute selget kunstlikku lohku ja üht küsitavat süvendit. Kogu lohkude rühm võtab enda alla 55 cm pikkuse ala (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 14.03.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kultusekivi asub endise jaotuse järgi Saaremaal, Valjala kihelkonnas. Kultusekivi paikneb Rahu küla tee pealt Laasu ja Kopli talude juurde viiva külavahetee väliskurvis. Kivi on mattumas tee kruusakattesse.

Sisestatud: 07.07.2009.

Mälestise ajalugu


Kultusekivi on kasutusel olnud pärineb I aastatuhandel eKr ja meie ajaarvamise alguses. Kivi on avastatud 1960-ndail aastail kohaliku elaniku poolt, kes osutas sellele arheoloogide tähelepanu. Külarahva jutu järgi olla see kivi ammu tuntud kui „Titekivi“. Mälestisele on koostanud passi 1973. a. juulis arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 14.03.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 14.03.2014.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 14.03.2014.