Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12736
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 755
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 19.12.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 13.03.2014.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme on põhiplaanilt ümmargune, läbimõõduga 9-10 m, kõrgus ümbritsevast maapinnast ligikaudu 1 m, seljandikust 50-60 cm. Kalme põhjapoolne ots on täis põllult kokku lükatud kive, mis jätkuvad põhja- ja loode pool. Mõningal määral on kive lükatud ka kalme lõunakülje vastu. Kalme on pealt lage, tugevasti kamardunud. Kalme on üsna heas seisukorras, sissekaeveid ei ole (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 13.03.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalmest põhjapoole jääb haritav põld, lõuna- ja kagupoole aga kadakane karjamaa kivikalmete (mälestised reg nr 12738, 12739, 12740, 12741, 12742) ja muinaspõldude jäänustega (mälestis reg nr 12757). Kirde suunas paistavad Tuulingumäe talu hooned, mille taga paiknevad kaks tarandkalmet (mälestised reg nr 12750 ja 12751). Kalmest edela poole jääb arheoloogiamälestis kivikalme reg nr 12737. Kalme asub ümbruskonnas suhteliselt kõrgel alal, kusjuures maapind tõuseb kergelt kagu suunas.

Sisestatud: 13.03.2014.

Mälestise ajalugu


Kivikalme pärineb I aastatuhandest eKr või meie ajaarvamise algusest. Kalmet on maininud A. Karu 1922. a Valjala kihelkonna kirjelduses (kaardil lk 41 nr 3). 1995. a kevadel surfiti kalmet inspektsiooni käigus. Šurf mõõtmetega 60 x 60 cm, sügavususega 30 cm paikneb umbes kalme keskpunktis. Kamarakihi all paljandus tihe pae- ja raudkivide lade, mille vahel olev muld oli mustjaspruun. Leidudena saadi põletamata luid ning keraamikakilde. Nii kultuurkihi, keraamika kui ka väliskuju järgi otsustades on tegemist kivikirstkalmega. Mälestisele on koostanud passi 1996. aasta mais arheoloog Marika Mägi-Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 13.03.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 13.03.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 13.03.2014.