Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12737
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 756
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.12.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 13.03.2014.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme on põhiplaanilt ümmargune, läbimõõduga 8 m, kõrgus kiviaiast põhjapoole jäävast põllust ligikaudu 80 cm, lõuna poolt ümbritsevast maapinnast umbes 40 cm. Risti üle kalme jookseb 1,5 m laiune kiviaed. Kiviaiast põhjapool kalmest näha olev osa on madalaks küntud, kuid maapinnal siiski märgatav. Keskosas on kalme pealt lage, tugevasti kamardunud. Kamarakihi all on kohati tunda kive. Kalme kaguküljel kasvavad kadakapõõsad, piki kiviaia põhjaserva lehtpuud. Kalmest läänepool on lükatud mitme meetri pikkuselt vastu kiviaeda kive, mis osaliselt ulatuvad ka kalme läänekülje peale. Üksik suur kivi paikneb kalme edelaservas. Mingeid kivimüüre näha ei ole. Kalme põhjapoolne poolmik on kiviaia ning mahakündmise läbi suuremas osas hävitatud, kalme lõunapoolne poolmik aga üsna heas seisukorras (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 13.03.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme reg nr 12737 asub Tõnija külas, Tõnija-Rõõsa teest lõuna pool. Kivikalmest loode-, põhja- ja kirdepoole jääb maaparandatud haritav põld, ülejäänud suundadesse aga kadakane karjamaa kivikalmete (mälestised reg nr 12738, 12739, 12740, 12741, 12742) ja muinaspõldude jäänustega (mälestis reg nr 12757), mis kannab ajaloolist nime Hiiepõllud. Kirdesuunas paistavad Tuulingumäe talu hooned, mille taga paiknevad kaks tarandkalmet (mälestised reg nr 12750 ja 12751). Kalmest 15-20 meetrit ida- ja kagupool asuvad põllukivihunnikud, edelasuunas 47 m kaugusele jääb kivikalme (mälestis reg nr 12736). Kalme asub ümbruskonnas suhteliselt kõrgel alal, kusjuures maapind tõuseb kergelt kagu suunas.

Sisestatud: 13.03.2014.

Mälestise ajalugu


Kivikalme pärineb I aastatuhandest eKr või meie ajaarvamise algusest. Kivikalmet ei ole maininud A. Karu oma 1922. aastal koostatud Valjala kihelkonna kirjelduses ning seda ei ole kantud ka sealsele plaanile (lk 41). Kalmet ei ole šurfitud. Väliskuju ja asukoha (teiste kivikirstkalmete lähedus) põhjal otsustades on tegemist ilmselt kivikirstkalmega. Mälestisele on koostanud passi 1996. aasta mais arheoloog Marika Mägi-Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 13.03.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 13.03.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 13.03.2014.