Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12740
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 759
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.04.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 26.02.2014.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme on põhiplaanilt ümmargune, läbimõõduga 4,3- 4,6 m, kõrgus ümbritsevast maapinnast ligikaudu 0,5 m. Kalme läänepoolmik on kaetud pealetoodud kividega, mis on vaid nõrgalt kamardunud. Kivide peal kasvab kadaka- ja lehtpõõsavõsa. Kalme idapoolmik on lage ja tugevasti kamardunud. Välja arvatud ida serv, ümbritseb kalmet selgesti jälgitav suurtest raudkividest ring, mis idaservas on võib-olla maha küntud. Seoses võsa ning pealevisatud kividega on kalme maastikul halvasti nähtav. Sissekaeveid ei täheldatud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 26.02.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme reg nr 12740 asub Tõnija külas, Tõnija-Rõõsa test lõuna pool kadakasel karjamaal, kus asub teisigi kivikalmeid (mälestised reg nr 12736,12739,12741,12742) ning muinaspõldude jäänuseid (mälestis reg nr 12757). Ala kannab ajaloolist nimetust Hiiepõllud. Kalme jääb selle ala loodepoolsesse ossa. Kalmet ümbritsevad igast küljest mõnekümne meetri kaugusele jäävad kivikirstkalmed ning põllukivihunnikud. Kalme asub ümbruskonnas suhteliselt kõrgel alal.

Sisestatud: 26.02.2014.

Mälestise ajalugu


Kivikalme pärineb I aastatuhandest eKr või meie ajaarvamise algusest. Kivikalmet ei ole maininud A. Karu oma 1922. aastal koostatud Valjala kihelkonna kirjelduses ning seda ei ole kantud ka sealsele plaanile (lk 41). Passi koostamise käigus 1996. a tehti kalme idaserva väike šurf mõõtmetega 20 x 20 x 20 cm. Ligikaudu 10 cm paksuse kamarakihi all paljandus tihe väiksematest paekividest lade, mille vahel olev muld oli intensiivselt mustjaspruun. Leide ega luid ei saadud, kuid kultuurkihi järgi otsustades on tegemist kivikirstkalmega (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 26.02.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 26.02.2014.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Ainult külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis sageli kuni 18. sajandini, paiknevad ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 26.02.2014.