Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12742
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 761
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.04.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 26.02.2014.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme on põhiplaanilt ovaalne, läbimõõduga loode-kagu suunas 12,5 m, ristipidi 8 m, kõrgus ümbritsevast maapinnast 80-90 cm. Lage on vaid väike osa kalme laest, ülejäänud osas on kalme kasvanud täis kadakavõsa. Kalme on üleni väga tugevasti kamardunud, siin-seal paistavad kamara alt suuremad kivid. Lõunaservas on mõned suuremad kivid ka kalme ääres, kuid mingit selget rida või kaart nad ei moodusta. Rohkemal määral on kive lükatud kalme lõuna- ja kaguservadesse. Kalme lõunapoolseima veerandiku keskel paikneb suurem arvatavasti looduslik raudkivi. Mõningal määral on lükatud kive ka kalme põhjaserva vastu. edelaosas ulatub kalme ovaalsest põhiplaanist kuni 3 m ulatuses välja poolringikujulise põhiplaaniga madalam sopistus, mis on samuti tugevasti kamardunud ning täis tihedat kadakavõsa. Sissekaeveid ei täheldatud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 26.02.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme reg nr 12742 asub Tõnija külas, Tõnija-Rõõsa test lõuna pool kadakasel karjamaal, kus asub teisigi kivikalmeid (mälestised reg nr 12736, 12739, 12740, 12741) ning muinaspõldude jäänuseid (mälestis reg nr 12757). Ala kannab ajaloolist nimetust Hiiepõllud. Kalme jääb selle ala loodepoolsesse ossa. Kalmet ümbritsevad igast küljest mõnekümne meetri kaugusele jäävad kivikirstkalmed ning põllukivihunnikud. Lähim kivikirstkalmete paar (kivikalmed reg nr 12740 ja 12741) jääb loodesuunas 15-25 m kaugusele. Kalme asub ümbruskonnas suhteliselt kõrgel alal.

Sisestatud: 26.02.2014.

Mälestise ajalugu


Kivikalme pärineb I aastatuhandest eKr või meie ajaarvamise algusest. Kivikalmet ei ole maininud A. Karu oma 1922. aastal koostatud Valjala kihelkonna kirjelduses ning seda ei ole kantud ka sealsele plaanile (lk 41). Passi koostamise käigus 1996. a tehti umbes kalme keskossa šurf mõõtmetega 50 x 50 cm, sügavus 40 cm. Kamarakihi all paljandusid väga tihedalt pakitud pae- ja raudkivid läbimõõduga kuni ca 20 cm. Leidus ka tugevasti põlenud raudkivide tükke. Muld kivide vahel oli intensiivselt mustjaspruun. 40 cm sügavuselt tulid vastu väga tigedalt pakitud suuremad kivid. Arheoloogilisi leide ei saadud, kuid kultuurkiht oli iseloomulik kalmele. Arvatavasti on tegemist kivikirstkalmega. Mälestisele on koostanud passi 1996. aasta mais arheoloog Marika Mägi-Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 26.02.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 26.02.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 26.02.2014.