Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12753
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 249-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.12.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 13.02.2014.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme on põhiplaanilt ümmargune, läbimõõduga 9,0 m. Tema kõrgus ümbritsevast maapinnast on ligikaudu 1,4 m. Pealt on kalme korrapäraselt sfääriline, täiesti lage, tugevasti kamardunud. Võimalikke kivimüüre polnud näha. Kalme on heas seisukorras, puutumata, kive selle peale lükatud ei ole (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 13.02.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Valjala kihelkonnas. Kivikalme paikneb Tõnija külas, Tõnija-Rõõsa teest jääb kalme põhja poole, haruteest lääne poole. Kalme asub loode-kagusuunalise seljandiku kagupoolses, maastiku kõrgeimas osas. Seljandik jätkub kagu suunas veel 40 m ulatuses, lisaks on seljandiku otsa vastu lükatud 8 m ulatuses kõrge hunnik suuri raudkive. Kogu seljandik on tihedalt täis kalmeid (mälestised reg nr 12752; 12753; 12755; 12756).

Sisestatud: 13.02.2014.

Mälestise ajalugu


Kalme pärineb I aastatuhandest eKr või meie ajaarvamise algusest. Kalmet pole varem kirjeldatud. Kuju järgi otsustades on tegemist arvatavasti kivikirstkalmega. Mälestisele on koostanud passi 1995. aasta novembris arheoloog Marika Mägi-Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 13.02.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 13.02.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 13.02.2014.