Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12754
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.12.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 13.02.2014.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme on põhiplaanilt ümmargune, läbimõõduga 9-10 m, kalme kõrgus seljandikust on ligikaudu 80 cm ja edelaküljes ümbritsevast maapinnast 90 cm, põhjaküljes 1,3 m. Pealt on kalme lage ja lame, tugevasti kamardunud, kamarakihi all on kohati tunda kive. Läänepoolses servas kasvab üksik kõrge kadakas. Mingeid nähtavaid kivikonstruktsioone ei täheldatud. Seljandiku peale lükatud suured raudkivid ulatuvad lääne- ja loodeküljel ka kalme peale. Vähemal määral on kive lükatud kalme kirde serva. Kalme on üldiselt heas seisukorras, ilma sissekaeveteta (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 13.02.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Valjala kihelkonnas. Kivikalme paikneb Tõnija külas, Tõnija-Rõõsa teest jääb kalme põhja poole, haruteest lääne poole. Kivikalme asub seljandikul, millel on ridamisi kalmeid (mälestised reg nr 12752; 12753; 12755; 12756). Ajalooliselt kannab see ala nimetust Kooljamäe põllud. Kõnesolev kalme on ümbritsetud kahest küljest teiste kalmetega ning jääb maastiku kõrgemasse ossa.

Sisestatud: 13.02.2014.

Mälestise ajalugu


Kalme pärineb I aastatuhandest eKr või meie ajaarvamise algusest. Kalme ei olnud kuni 1997. aastani riikliku kaitse all. 1995. aasta kevadel tehti inspektsiooni käigus kalme keskpunktist 2 m loode suunas surfi mõõtmetega 60 x 60 cm, sügavus 40 cm. Kamarakihi all paljandusid tihedalt pakitud pae- ja raudkivid, mille vahel olev muld oli mustjaspruun. Leiti põletamata luid ning väike savinõukild (asuvad Ajaloo Instituudis). Tegemist on kivikirstkalmega. Ajalooliselt kannab see ala nimetust Kooljamäe põllud. Mälestisele on koostanud passi 1996. aasta mais arheoloog Marika Mägi-Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 13.02.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 13.02.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 13.02.2014.