Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12755
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.12.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Mihkel Koppel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 13.02.2014.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme on põhiplaanilt ümmargune, läbimõõduga 6-7 m, kõrgus seljandikust ligikaudu 30 cm, ümbritsevast maapinnast ligikaudu 70 cm. Pealt on kalme peaaegu lage, siin-seal kasvavad üksikud kadakapõõsad. Kalme on tugevasti kamardunud, kamarakihi all on kohati tunda kive. Mingeid nähtavaid kivikonstruktsioone ei täheldatud. Kagu suunas jätkub kõrgem ala veel kuni 8 m ulatuses, selle kagu ääres on suuri maakive, mis paiknevad ilmselt oma algses asukohas. Vastu kalme kagu serva on lükatud kive. Kalme on üldiselt heas seisukorras, ilma sissekaeveteta (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 13.02.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Valjala kihelkonnas. Kivikalme paikneb Tõnija külas, Tõnija-Rõõsa teest jääb kalme põhja poole, haruteest lääne poole. Kivikalme asub seljandikul, millel on ridamisi kalmeid (mälestised reg nr 12753;12753;12754;12756). Ajalooliselt kannab see ala nimetust Kooljamäe põllud. Seljandiku loodepoolses otsas, kus kõnesolev kalme asub, langeb maapind veel üksnes põhja küljes, Lõuna küljes jätkub maapind enam-vähem sama kõrgena. Kõnesolev kalme asub seega maastiku kõrgemas osas. Kalmest loode pool on lükatud seljandiku käänukoha peale kokku mitme meetri kõrgune hunnik suuri raudkive. Võimalik, et ka selle hunniku all on kunagi olnud kalmeid.

Sisestatud: 13.02.2014.

Mälestise ajalugu


Kalme pärineb I aastatuhandest eKr või meie ajaarvamise algusest. Kalme ei olnud kuni 1997. aastani riikliku kaitse all. Passi koostamise käigus, 1996. a tehti kalme keskpunktist 0,5 m ida suunas surfi mõõtmetega 30 x 30 x 30 cm. Kamarakihi all paljandus tihedalt pakitud paekividest lade, mille vahel oli tume pruunikasmust muld. Leide ei saadud, kuid kultuurkihi sarnasuse põhjal ülejäänud Kooljamäe põldude kalmetega on tegemist kivikirstkalmega. Mälestisele on koostanud passi 1996. aasta mais arheoloog Marika Mägi-Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 13.02.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 13.02.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 13.02.2014.