Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Valgevare raun"
Mälestise registri number 12756
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 769
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 17.01.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 13.02.2014.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme on põhiplaanilt kergelt ovaalne, 1,0-1,1 m kõrgune pealt enam-vähem lame kivine küngas. Tema läbimõõt põhja-lõuna suunas on 18 m ja ida-lääne suunas 15,5 m. Kalme idakülje vastu on lükatud suuri pae- ja raudkive, mis moodustavad kalmest välja sopistuva hunniku. Keskmise suurusega paekive on vähemal määral visatud ka rauna edela- ja loodepoolsetesse äärtesse ning 4-5 suuremat paekivi on lükatud vastu rauna lõunaserva. Kalme keskossa jääb 5,0-5,5 m lähimõõduga 60-70 cm sügavune ümmargune sissekaeve. Lääneküljes ulatub sissekaeve 2,5 x 1,7 m sopistusena läänepoole. Sissekaeve on täis ca 70 cm läbimõõduga peamiselt paekive, mis on hakanud kergelt kamarduma. Sissekaeve ala on võsastunud, nagu ka kogu kalme idaosa. Tegemist on ilmselt vana sissekaevega, tõenäoliselt samaga, mida mainitakse juha 1922. aasta kihelkonnakirjelduses. Uuemaid sissekaeveid kalmel ei täheldatud. Kalme on kamardunud, kuid mitte väga tugevasti, siin-seal on näha paekive. Võib arvata, et kalmele on juba varasematel aegadel põldudelt kive peale veetud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 13.02.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Valjala kihelkonnas. Kivikalme paikneb Tõnija külas, Tõnijalt Rõõsa külla viiva tee ning sellest põhjapoole keerava tee nurgas. Tõnija-Rõõsa teest jääb kalme ligikaudu 23 m põhja poole, haruteest umbes 17 m lääne poole. Valgevare raun asub põllu ääres, sellest 40 m põhja pool algab umbes loode-kagu suunaline seljandik, millel on ridamisi kalmeid arheoloogiamälestised reg nr 12752; 12753; 12754; 12756. Kõnesolev kivikalme jääb maastiku kõrgemasse ossa. Rauna ümbritsevatel põldudel on teostatud maaparandust.

Sisestatud: 13.02.2014.

Mälestise ajalugu


Kalme pärineb I aastatuhandest eKr või meie ajaarvamise algusest. Valgevare rauna on kirjeldanud A. Karu Valjala kihelkonna muististe ülevaates 1922. aastal. Juba seal on mainitud eelpoolkirjeldatud sissekaevet. Rahvas mäletas rauna kui muistset matmiskohta, kust olevat leitud sõjariistu, põlenud luid ja savinõukilde, mis pole aga säilinud. Passi koostamise ajal, 1995. a, tehti 0,9 x 0,5 m suurune ning 85 cm sügavune šurf kalme edelaossa. Kamarakihi all paljandusid peaaegu lahtised rusika- kuni peasuurused kivid, ilmselt põlluharimise käigus kalmele visatud. Alates 20-30 cm sügavusest olid kivid tihedalt musta mullaga pakitud, sekka esines väiksemaid põlenud raudkive. Šurfi põhjast tuli hallikat söesegust mulda. Kogu surfi ulatuses tuli põlenud ja põletamata luid, savinõukilde ning 3 sepanaela (leiud säiluvad Ajaloo Instituudis). Tegemist on arvatavasti kivikirstkalmega. Ajalooliselt kannab see ala nimetust Kooljamäe põllud (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 13.02.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 13.02.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 13.02.2014.