Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 12764
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 183-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 26.10.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Kivi (rändrahn) ja selle asukoht maastikul, tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht kivi ümbruses.

Sisestatud: 12.02.2014.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on suure rabakiviga, mille üks (ida-) ots on madalam. Kivi pikkus ida-lääne-suunas on 3,8 m ja laius ristipidi 2 m. Kivi lagi on 1,8 m kõrge, alanedes ida poole 1,5 m-ni ja päris idaotsal 0,9 meetrini. Kivi laiem lagi on umbes 1 m kaugusel läänepoolsest otsast. Sellel laiemal lael on kunstlikud lohud siiski ainult reas nagu kogu harjal, ühtekokku 9 kindlat lohku. Kivi põhjapoolne külg on tasane ja üsna püstjas, silma järgi hinnates u 750 all. Sellel püstjal küljel on 20 kunstlikku lohku. Üsna kumeral lõunaküljel on 5 lohku, niisiis on kogu kivil 34 kunstlikku lohku ja 12 lisamääratlemist vajavat lohku. Püstjal põhjaküljel olevate lohkude poolest on nn Sanniku kivi üks omapärasemaid seda liiki kivide hulgas Saaremaal (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 12.02.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kultusekivi asub endise jaotuse järgi Valjala kihelkonnas. Kultusekivi paikneb Kogula külas, Valjala- Laimjala teest (nr 21157) kagupool, avatud maastikul. Maapind kivi ümber on tasane, kerge tõusuga loode ja langusega kagu suunas.

Sisestatud: 12.02.2014.

Mälestise ajalugu


Kivi on kasutatud kultusekivina I aastatuhandel e.Kr. Kivi on esmakordselt registreeritud 1977. a arheoloog V. Lõugase ja A. Lääne poolt. Kohalik rahvas kivi erilist tähendust ei teadnud, kuid mäletatakse, et lapsena mängitud nende kivi lohkudega, kogudes sinna üht-teist. Mälestisele on koostanud passi 1981. a augustis arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 12.02.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 12.02.2014.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 12.02.2014.