Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Linnus
Mälestise registri number 12767
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 1630
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.07.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Anu Lillak

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kaitserajatised, Linnus.

Mälestise tunnus


Muinasaegsele kindlustusele iseloomulike kaitserajatiste jäänused, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht, maastikuliselt eristatav, kirjalikult fikseeritud pärimusega seotud koht.

Sisestatud: 22.01.2013.

Mälestise kirjeldus


Linnus paikneb looduslikult hästi kaitstud pikliku põhijoonisega ja järskude nõlvadega künkal, mis asub Alatskivi orus, paisjärve põhjakaldal. Linnuse looduslik alus on inimese poolt tugevasti muudetud kujuga, olles ülejäänud kõrgendikust eraldatud kaevatud kraaviga. Linnuse õueala pikkus 69 meetrit, laius 45,5 meetrit, nõlvade kõrgus ulatub 8-13 meetrini. Õuealal on märgatavad mõned suuremad lohud.

Sisestatud: 25.12.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Linnus asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Kodavere kihelkonnas. Linnus paikneb Alatskivi järvest põhjapool.

Sisestatud: 22.01.2013.

Mälestise ajalugu


Linnamäge on mainitud J. Jungile saadetud kirjades. Mälestis on kirjeldanud A. Tiitsmaa kodavere kihekonna kirjelduses 1921. a. Kirjutisi linnamäe kohta on avaldanud E. Tõnisson ("Linnamäed ja maalinnad" 1966) ning V. Lõugas ja J. Selirand ("Arheoloogiga Eestimaa teedel" 1977).

Sisestatud: 12.07.2010.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/Alatskivi_linnam%C3%A4gi

Sisestatud: 13.05.2011.

Üldinfo


Asulate kindlustamine sai Eestis alguse pronksiajal. Looduslikult hästi kaitstud kohad ümbritseti hilisemas mõistes väheste kindlustustega, arvatavasti lihtsa püsttaraga. Alles rauaaja algul hakati lisaks rajama madalaid muldvalle. Rauaaja jooksul ehitati avaasulate lähedusse võimsad kaitseehitised – linnused. Enamasti valiti linnuse asukohaks kõrgem mägi, neemik või muu paik, mille looduslikku kaitsevõimet tugevdati: kaevati nõlvad järsemaks, rajati kaitsekraavid, kuhjatud vallidele püstitati puidust kaitserajatised. Kindlaid printsiipe järgides tehti linnuse sissepääsud, kujundati õu (majad, kaev), arvatavasti oli mõeldud ka jäätmemajandusele ning mõnel pool vajalikele kuivendussüsteemidele. Osa linnuseid peetakse kogukonna poolt rajatuteks, teiste puhul aga arvatakse, et neil oli kindel omanik, ülik. Valdav osa linnuseid on Eestis kasutusel olnud esimese aastatuhande teisest poolest kuni muinasaja lõpuni. Mitmed suured linnused rajati aga alles hilise rauaaja lõpul ning olid kindlustena kasutusel muistse vabadusvõitluse ajal ning veidi hiljemgi. Kesk- ja uusajal on linnuseid sageli kasutatud küla kogunemiskohana, jaanipeoplatsiks jne. Nende nimi on rahvasuus alles hoitud. Linnused on meie muinasaja kõige suuremad ja enamasti väga hästi hoitud mälestusmärgid.

Sisestatud: 19.03.2015.