Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 12771
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 2730
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.03.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.01.2013.

Mälestise kirjeldus


Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 12769-12771) koosneb kolmest, liivast kuhjatud ümmargusest kääpast. Kääbas reg nr 12771 asub kääpast reg nr 12770 37 meetrit kagu pool. Kääbas on ümmargune, läbimõõt on 8,5 m ja kõrgus 0,7-0,8 m. Mälestis on lõhutud. Selle lääne-ja edelapoolses otsas on suur lohk läbimõõduga 2 m, kust on välja võetud suurem känd tõrva tegemiseks.

Sisestatud: 12.07.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Kodavere kihelkonnas. Kääbas asub Peatskivi-Savastvere maanteest kirde pool. Maastikuliselt paikneb kääbas Mustjärve orust kirde poole tõusval kõrgemal seljakul.

Sisestatud: 22.01.2013.

Mälestise ajalugu


Kääbaskalmistu olemasolust kirde ja ida pool Alatskivi-Kokora maanteed teatas Mustjärve talu elanik 1972. a. Kalmistu kuulub I aastatuhande teise poolde. Riikliku kaitse alla on mälestis võetud 1973. a.

Sisestatud: 12.07.2010.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 19.03.2015.