12771 Kääbas
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kääbas |
---|---|
Mälestise registri number | 12771 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 08.01.1998 |
Registreeritud | 08.01.1998 |
X-koordinaat | 677411.96 |
Y-koordinaat | 6502958.97 |
Mälestise vana number | 2730 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(5)
Paikvaatluse kuupäev: 10.05.21
Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 12769-12771) koosneb kolmest, liivast kuhjatud ümmargusest kääpast. Kääbas reg nr 12771 asub kääpast reg nr 12770 37 meetrit kagu pool. Kääbas on ümmargune, läbimõõt on 8,5 m ja kõrgus 0,7-0,8 m. Mälestis on lõhutud. Selle lääne-ja edelapoolses otsas on suur lohk läbimõõduga 2 m, kust on välja võetud suurem känd tõrva tegemiseks. |
Asukoha kirjeldus Kääbas asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Kodavere kihelkonnas. Kääbas asub Peatskivi-Savastvere maanteest kirde pool. Maastikuliselt paikneb kääbas Mustjärve orust kirde poole tõusval kõrgemal seljakul. |
Ajalugu Kääbaskalmistu olemasolust kirde ja ida pool Alatskivi-Kokora maanteed teatas Mustjärve talu elanik 1972. a. Kalmistu kuulub I aastatuhande teise poolde. Riikliku kaitse alla on mälestis võetud 1973. a. |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid. |