12772 Kääbas
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kääbas |
---|---|
Mälestise registri number | 12772 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 08.01.1998 |
Registreeritud | 08.01.1998 |
X-koordinaat | 677539.15 |
Y-koordinaat | 6502752.43 |
Mälestise vana number | 2731 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(5)
Paikvaatluse kuupäev: 10.05.21
Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kääbas on loode-kagu suunas pikk 13,5 meetrit, laius aga 7-8 meetrit. Kääpa kagu- ja loodeots on madalamad ja kitsamad. Kääpa keskel on 1,5 x 3,2 m lohk. |
Asukoha kirjeldus Kääbas asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Kodavere kihelkonnas. Kääbas asub Peatskivi-Savastvere maanteest kirde pool. Maastikuliselt paikneb kääbas Mustjärve orust kirde poole tõusval kõrgemal seljakul. |
Ajalugu Kääpaid on mainitud J. Jungile saadetud kirjades. Kahe kääpa kohta leidub teateid ka A. Tiitsmaa Kodavere kihelkonna kirjelduses 1921. aastal. |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid. |