Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 12772
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 2731
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: asukoht tuvastamata

Inspekteerimise kuupäev: 06.03.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.01.2013.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on loode-kagu suunas pikk 13,5 meetrit, laius aga 7-8 meetrit. Kääpa kagu- ja loodeots on madalamad ja kitsamad. Kääpa keskel on 1,5 x 3,2 m lohk.

Sisestatud: 12.07.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Kodavere kihelkonnas. Kääbas asub Peatskivi-Savastvere maanteest kirde pool. Maastikuliselt paikneb kääbas Mustjärve orust kirde poole tõusval kõrgemal seljakul.

Sisestatud: 22.01.2013.

Mälestise ajalugu


Kääpaid on mainitud J. Jungile saadetud kirjades. Kahe kääpa kohta leidub teateid ka A. Tiitsmaa Kodavere kihelkonna kirjelduses 1921. aastal.

Kääpad kuuluvad I aastatuhande teise poolde. Riikliku kaitse alla on need võetud 1973. aastal.

Sisestatud: 12.07.2010.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 19.03.2015.