Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 12776
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 2725
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 26.08.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.01.2013.

Mälestise kirjeldus


Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 12774-12777) koosneb neljast, liivast kuhjatud ümmargusest kääpast. Kääbas reg nr 12776 asub kääpast reg nr 12777 10 meetrit loode pool. Läbimõõt oon 13 m, kõrgus hästi säilinud kagupoolses osas 1,6 m. Kääpa loodepoolses osas on piki kääbast kaevatud kraav lauisega 3-5 m

Sisestatud: 12.07.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Kodavere kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 12774-12777), mis asub Peatskivi-Savastvere maanteest edela pool. Maastikuliselt paikneb kääbas künklikul tasandikul Mustjärve oru terrassil, järvest ligikaudu 200 m ida pool.

Sisestatud: 22.01.2013.

Mälestise ajalugu


Kääpaid Mustjärve talu lähedal on kirjeldanud A. Tiitsmaa Kodavere kihelkonna kirjelduses 1921. aastal ja A. Vassar 1935.-1936. aastal. A. Vassar kaevas mainitud ajavahemikul kahte kääbast (reg nr 12776 ja 12774). Kahte kääbast (reg nr 12777 ja 12776) on kaevanud veel Kokora mõisa omanik.

Kääbaskalmistu kuulub I aastatuhande teise poolde.

Sisestatud: 12.07.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd: "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967).

Sisestatud: 22.01.2013.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 19.03.2015.