Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 12778
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 1632
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 26.08.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Kultuurkihi ja inimluude olemasolu.

Sisestatud: 29.07.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on väga lõhutud, algselt on see olnud ümmargune kuhjatis, praegu aga veidi piklik loode-kagu suunas. Pikkus selles suunas on 9 m ja laius vastassuunas 8 m. Kääpal on seitse lohku, mis on kõik vanad. Kraav kääpa ümber pole jälgitav kogu ulatuses.

Sisestatud: 12.07.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Kodavere kihelkonnas. Kääbas asub Peatskivi-Savastvere maanteest ida pool. Maastikuliselt paikneb kääbas Kuningjärve orust edela poole tõusval järsunõlvalisel seljakul.

Sisestatud: 22.01.2013.

Mälestise ajalugu


Kääpaid on kirjeldanud A. Tiitsmaa 1921. a Kodavere kihelkonna kirjelduses. 1935.-1936. a kaevas siin üht kääbast A. Vassar, kuna kääbas oli väga lõhutud, siis ei saadud siit ei leide ega luid. A. Vassara andmetel oli seal ilmselt veelgi rohkem kääpaid, mille kohalikud elanikud olid äga ära kaevanud.

Kääbas kuulub I aastatuhande teise poolde ja on riikliku kaitse alla võetud 1964. a.

Sisestatud: 12.07.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt kultuuriministri käskkirjale, kaardimaterjal lisatud.

Sisestatud: 13.04.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 19.03.2015.