Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Kabelikoht"
Mälestise registri number 12781
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 1631
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 16.06.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Anu Lillak

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 19.01.2013.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme kujutab endast seljaku kõrgemal osal väga selgelt ilmnevate piirjoontega, ida-lääne suunas piklikku, nelinurkse põhiplaaniga kivistikku. Kalme keskmine säilinud pikkus on 34-35 meetrit, kalme laius on kitsamas osas 9 m, laiemas 12 meetrit.
Kalmet on eri aegadel lõhutud kartulikoobaste kaevamise ja põlluharimisega. Oma osa on mälestise praeguse väljanägemise kujunemisel olnud arheoloogilistel uuringutel. Kalmel kasvavad männid.

Sisestatud: 27.12.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Kodavere kihelkonnas. Kivikalme paikneb Alatskivi- Varnja maanteest vahetult põhjapool.

Sisestatud: 19.01.2013.

Mälestise ajalugu


Esimesed teadaolevad leiud saadi kalmest juba 19. sajandi lõpul. R. Hausmann ja üliõpilane J. Sitzka uurisid 1895. aastal kalmet, dokumentatsiooni sellest säilinud pole. R. Hausmann on esitanud mõningaid andmeid oma nn Riia kataloogi eessõnas. 1920ndate alul on muistise lühike kirjeldus ja andmed kuni selle ajani saadud muinasleidudest A. Tiitsmaa koostatud Kodavere kihelkonna muististe kirjelduses. 1977. ja 1978. a töötas muistisel arheoloogiline ekspeditsioon A. Lavi juhtmisel. Eristati 7 osalt üpris lõhutud tarandi jäänuseid, nende rajamise ajast on leide väga vähe.

Sisestatud: 12.07.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd: "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967).

Sisestatud: 19.01.2013.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 19.03.2015.