Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 12783
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 40-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 27.07.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Anu Lillak

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 21.10.2008.

Mälestise kirjeldus


Asulakoha kultuurkihile on iseloomulik sinkjas-must pinnas, mis sisaldab rohkel põlenud raudkivide purdu, keraamikat, loomaluid ja esemeid.

Sisestatud: 21.10.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Kodavere kihelkonnas. Asulakoht paikneb Alatskivi Kalevipoja sängi edela- ja lõunajalamil ning linnusest vahetult lääne ja põhja pool. Kultuurkihi intensiivseim ala jääb linnuse ja Alatskivi-Kokora tee vahelisele alale.

Sisestatud: 21.10.2008.

Mälestise ajalugu


Muistise avastasid 1973. a arheoloogid V. Lõugas ja M. Aun, kes leidsid sealt esemeid. 1979. a aprillis korjasid arheoloogid A. Lavi ja A.-M. Rõuk asulakohalt keraamikat. Asula kultuurkihti kaevati 1986. aastal seoses uue teetrassi rajamisega, kaevamisi juhatas arheoloog Aivar Kriiska. Kaevamisleidude põhjal võib öelda, et asulakoht oli pikaajaliselt kasutuses keskmise rauaaja lõpust kuni keskajani.

Sisestatud: 21.10.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd: "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967).

Sisestatud: 19.01.2013.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 19.03.2015.