12796 Kalmistu
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Kalmistu |
|---|---|
| Mälestise registri number | 12796 |
| Registreeritud | Kinnismälestis |
| Arvel | 08.01.1998 |
| Registreeritud | 08.01.1998 |
| Mälestise vana number | 56-k |
|---|---|
| Liigitus | arheoloogiamälestis |
Määrused ja käskkirjad(1)
Inspekteerimised(4)
Inspekteerimise kuupäev: 24.10.12
Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg
|
Märksõna(3)
|
Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.
|
Kirjeldused(5)
|
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
|
Mälestise kirjeldus Kalmistu paikneb 60 m läbimõõduga ümaral liivakünkal pindalaga 0,28 ha. |
|
Mälestise asukoha kirjeldus Kalmistu asub Kuuste sovhoosi Roiu karjalautade kompleksi loodenurgas olevast söödahoidlast 120-180 m loodes, Mihhailovi pere elamu juurest maaparandusobjektile viiva tee lõunaküljel, Roiu-Kaagvere maanteest 250-300 m kagus, ehitatava 4-korruselise elamu idanurgast 200-260 m ida-kirdes. |
|
Kaitsevööndi ulatus Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates (MukS § 25 lg 3). Kinnismälestise kaitsevööndit plaanitakse muuta Muinsuskaitseseaduse § 25 lg 3 alusel. Uute piiridega on võimalik tutvuda kaitsekohustuse teatise lisas nr 1. |
|
Üldinfo Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis). |