Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 12796
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 56-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 24.10.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 30.05.2005.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu paikneb 60 m läbimõõduga ümaral liivakünkal pindalaga 0,28 ha.

Andmed 1984. a.

Sisestatud: 30.05.2005.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub Kuuste sovhoosi Roiu karjalautade kompleksi loodenurgas olevast söödahoidlast 120-180 m loodes, Mihhailovi pere elamu juurest maaparandusobjektile viiva tee lõunaküljel, Roiu-Kaagvere maanteest 250-300 m kagus, ehitatava 4-korruselise elamu idanurgast 200-260 m ida-kirdes.

Andmed 1984. a.

Sisestatud: 30.05.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates (MukS § 25 lg 3). Kinnismälestise kaitsevööndit plaanitakse muuta Muinsuskaitseseaduse § 25 lg 3 alusel. Uute piiridega on võimalik tutvuda kaitsekohustuse teatise lisas nr 1.

Sisestatud: 25.09.2012.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 19.03.2015.