Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Kloostriase"
Mälestise registri number 12798
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 44-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 24.10.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.01.2013.

Mälestise kirjeldus


Kalmistuks on kasutatud paari meetri kõrgust looduslikku küngast. Künkal on järsem läänepoolne serv, mujal sulanduvad servad ümbritseva maastikuga kokku. Küngas ei ole suur, tema läbimõõt on ligikaudu 30 m. Kalmistu alasse on kaevatud rohkesti auke varanduseotsijate poolt. Siin-seal paistab pinnast välja üksikuid kive (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 22.01.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Tartumaal Võnnu kihelkonnas. Kalmistu paikneb Tõrvandi-Roiu-Uniküla kõrvalmaanteest lääne pool.

Sisestatud: 22.01.2013.

Mälestise ajalugu


Kalmistu kuulub arvatavasti 15.-18. sajandisse. Kalmistu kohta on andmeid A. Rootsmäe koostatud Võnnu kihelkonna muististe kirjelduses.

Sisestatud: 12.07.2010.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 19.03.2015.