Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Pedajamägi", "Kabelimägi"
Mälestise registri number 12802
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 1643
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 21.06.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi ja kalmekonstruktsioonide olemasolu.

Sisestatud: 28.10.2008.

Mälestise kirjeldus


Kalme on põhja-lõuna suunas veidi piklik, mõõtmetega 22 m, ida-lääne suunas 15 m. Kalme pinnast paistab välja suuri kive. Kalmel kasvavad kased, kuused ja männid. Ilmselt on põllult väiksemaid kive juurde toodud.

Sisestatud: 28.10.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme asub põllu sees, kust tõuseb esile ümmarguse, umbes meetri kõrguse kühmuna. Kalme ja Pulli talu vahelisele alale jääb madalam soine koht ning kruusaauk. Lääne suunas ulatub põld kuni ojaäärse heinamaani. Siit voolab läbi Pangodi järvest algav ja Konsu jõkke suubuv Peeda oja, mis jääb ja tee ja Pulli talu hoonete vahele. Kalmest idas ja lõunas kasvab kaugemal, üle põllu segamets.

Sisestatud: 28.10.2008.

Mälestise ajalugu


Kalmet on kirjeldatud 1929. aastal Kambja kihelkonna muististe kirjelduses. Kalmet arheoloogiliselt kaevatud ei ole. Ilmselt on tegemist 3.-5. sajandi tarandkalmega.
Kalme on võetud riikliku kaitse alla esmakordselt 1964. aastal.

Sisestatud: 28.10.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 19.03.2015.