Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 12803
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
X-koordinaat 653868.99
Y-koordinaat 6451771.87
Mälestise vana number 98-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(4)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 28.04.17

Menetleja: Arheoloogianõunik, Anu Lillak

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 31.10.2008.

Kirjeldus


Tegemist on muinas- ja keskaegse külaasemega, mida eristab muust põllupinnast sinkjasmust inimtegevuse tagajärjel ladestunud kultuurkiht. Kultuurkihiti iseloomustavad põlenud kivid, savinõukillud, loomaluud ja igapäevased tarbeesemed. Hetkel on suurem osa kultuurkihiga alast söötis või kasutusel heinamaana.

Sisestatud: 31.10.2008.

Asukoha kirjeldus


Asulakoha kultuurkiht paikneb mõlemal pool Pangodi-Kammeri teeristi võrdlemisi laialdasel alal.
1) Kooli talust kuni 100 m idas, lõunas ja läänes ja kuni 150 m loodes ja Pangodi-Kammeri tee lääneküljel (300 x 100/150 m alal). 2) Peebutanni talu ja Pangodi-Kammeri tee vahelisel alal, tee loodeküljel 70 m laiuse ribana. (200 x 70 m).

Sisestatud: 31.10.2008.

Ajalugu


Asulakoha avastas 1987. aastal Heiki Valk. Muistist ei ole arheoloogiliselt kaevatud.

Sisestatud: 31.10.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 31.10.2008.

Aruanded


Vindi, A. 1996. Inspektsioon Kambja kihelkonna lõunaotsa 1. novembril 1996. aastal.

Sisestatud: 20.09.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 19.03.2015.