Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Kesamägi"
Mälestise registri number 12805
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 66-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 21.06.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 28.10.2008.

Mälestise kirjeldus


"Kesamägi" on kõrgem küngas Tartu-Otepää maantee lääneküljel. Kogu mägi pole ilmselt kalmistuna kasutuses olnud, kuna on pindalalt liialt suur. Ilma arheoloogiliste uuringuteta ei ole kalmistu ala täpset piiri võimalik paika panna. Hetkel on enam-vähem kogu mägi kaetud ühtlaselt hooldatud muru ja ristikuga. Mäel kasvavad ka mõned üksikud kuused.

Sisestatud: 28.10.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu paikneb Otepää-Tartu teest vahetult läänes kõrgemal künkal Halliku talu maadel, tuntud ka "Kesamäe" nime all.

Sisestatud: 28.10.2008.

Mälestise ajalugu


Mälestist arheoloogiliselt uuritud ei ole, kuid ilmselt on tegemist 13.-18. sajandi Lõuna-Eestile omase külakalmistuga. Keskaegsed külakalmistud paiknevad maastikul iga 2-5 km tagant ja olid paralleelselt kasutuses kirikuaedadega. Kalmetesse maeti põletamata ja osaliselt säilis paganlik komme panna surnule kaasa hauapanuseid.

Sisestatud: 28.10.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 28.10.2008.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 19.03.2015.