12805 Kalmistu "Kesamägi"
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kalmistu "Kesamägi" |
---|---|
Mälestise registri number | 12805 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 08.01.1998 |
Registreeritud | 08.01.1998 |
X-koordinaat | 649955.61 |
Y-koordinaat | 6452411.85 |
Mälestise vana number | 66-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 21.06.12
Menetleja: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus "Kesamägi" on kõrgem küngas Tartu-Otepää maantee lääneküljel. Kogu mägi pole ilmselt kalmistuna kasutuses olnud, kuna on pindalalt liialt suur. Ilma arheoloogiliste uuringuteta ei ole kalmistu ala täpset piiri võimalik paika panna. Hetkel on enam-vähem kogu mägi kaetud ühtlaselt hooldatud muru ja ristikuga. Mäel kasvavad ka mõned üksikud kuused. |
Asukoha kirjeldus Kalmistu paikneb Otepää-Tartu teest vahetult läänes kõrgemal künkal Halliku talu maadel, tuntud ka "Kesamäe" nime all. |
Ajalugu Mälestist arheoloogiliselt uuritud ei ole, kuid ilmselt on tegemist 13.-18. sajandi Lõuna-Eestile omase külakalmistuga. Keskaegsed külakalmistud paiknevad maastikul iga 2-5 km tagant ja olid paralleelselt kasutuses kirikuaedadega. Kalmetesse maeti põletamata ja osaliselt säilis paganlik komme panna surnule kaasa hauapanuseid. |
Kaitsevööndi ulatus 50 m mälestise piirist. |
Üldinfo Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis). |