Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Kabelimägi", "Köstrimägi"
Mälestise registri number 12807
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 2732
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 29.05.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi ja kalmekonstruktsioonide olemasolu.

Sisestatud: 28.10.2008.

Mälestise kirjeldus


Kalme-ala pikkuse on u 40 m, laius 10 m. Kalmekivid on lahtised, pealt sammaldunud, kuid ei ole kamardunud. Märgata võib põhja-lõuna suunalisi kiviridu ning kivide vahel tumedamat pinnast. Üldiselt on kalmekivide vaheline ala kaetud võsa ja oksarisuga.

Sisestatud: 28.10.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kullaga külas asuva Vaino talust 350-450 m, Kambja-Kammeri teest 350 m loodes metsa servas, tee poole laskuva nõlvaku alguses.
Kalmed asetsevad lõuna pool Emajõge laiuva lavamaa lõunaveerul. Kalmetest kagusse ja lõunasse jääb madal lai nõgu Peedu ojaga, millest lõunas algavad juba Otepää kõrgustikuga liituvad kuplid. Kalmed on kuusemetsa all. Kõige lõunapoolsem kalme (reg nr 12806) asub põlluservast vaid 10 m kaugusel. Põld ise ulatub kuni Kambja-Kammeri teeni.

Sisestatud: 28.10.2008.

Mälestise ajalugu


Kalmeid kaevasid 1889. a R. Hausmann, G. Loeschoke ja L. v Schroeder, millest on säilinud Hausmanni kirjutatud aruanne ja kalme plaan. Aruandega on võimalik tutvuda TÜ arheoloogia kabineti arhiivis. Kaevamistel saadud leidu paiknevad Tallinna Ajaloo Instituudi arheoloogiafondis. Kaevamistelt saadud leidude põhjal on kalmete kasutusaeg dateeritud 3.-5. sajandisse. Kalmet on kirjeldatud ka 1929. a Kambja kihelkonna muististe kirjelduses.
Kalme võeti kaitse riikliku kaitse alla 1972. aastal.

Sisestatud: 28.10.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 28.10.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 19.03.2015.