Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 12813
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 57-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 21.06.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 28.10.2008.

Mälestise kirjeldus


Asulakoha näol on tegemist muinas- ja keskaegse küla- või taluasemega. Tänapäeval paikneb asulakoha alal haritav põllu- ja aiamaa. Asulakohale on iseloomulik ümbritsevast maastikust tumedam kultuurkiht, mis sisaldab põlenud kivipurdu, keraamikat ja loomaluid.

Sisestatud: 28.10.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht paikneb Oomiste külas, Pangodi-Elva maanteest 180-400 m lõunas keset haritavat põllumaad u 250 x 200 m suurusel alal. Asulakohast u 175 m läänes paikneb Oomiste kivikalme (reg nr 12815).

Sisestatud: 28.10.2008.

Mälestise ajalugu


Asulakoht avastati 1984. aastal, mälestist arheoloogiliselt kaevatud ei ole.

Sisestatud: 28.10.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist või väliskontuurist.

Sisestatud: 28.10.2008.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 19.03.2015.