Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12816
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 1641
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 21.06.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


1) Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
2) Kalmekonstruktsioonide olemasolu.

Sisestatud: 19.03.2008.

Mälestise kirjeldus


Kalme on ida-lääne suunaliselt piklik, alles on kalme idapoolne osa, mis on u 20 m pikk. Kalme läänepoolne osa on teetööde käigus hävinud. Kivikalme keskmiseks laiuseks on mõõdetud u 16 m. Kalme kõrgust on raske määrata, kuna see asub künkal ning sulab servades ümbritseva maapinnaga kokku. Kalme idaosas on rohkesti lõhkumisauke.

Sisestatud: 19.03.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme paikneb Mäe-Paali talu hoonetest u 50 m läänes, Tartu-Võru mnt idaküljel. Kalme kuulub ühte kompleksi koos kivikalme nr 12817.

Sisestatud: 19.03.2008.

Mälestise ajalugu


Paali talu kivikalmeid on märkinud 1929. aastal oma A. Feldmann Kambja kihelkonna muististe kirjelduses, lk 18-21. Seoses Tartu-Võru maantee laiendamisega 1933. aastal kaevas M. Schmiedehelm läbi kalmete läänepoolsed osad. Kaevasmiste aruanne ning leiud säiluvad Tallinnas Ajaloo Instituudis. Leiumaterjali alusel on kalmed dateeritud 3.-6. sajandisse. Riikliku kaitse alla võeti Paali kivikalmed 1964. aastal.

Sisestatud: 19.03.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 19.03.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 19.03.2015.