Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Prigi Kalmemägi"
Mälestise registri number 12819
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 18.09.13

Inspektor: Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 23.01.2013.

Mälestise kirjeldus


Tihedat kivistikku võib täheldada vahetult kamara all ida lääne suunas umbes 12 m pikkusel ja põhja lõuna suunas samuti umbes 12 m laiusel alal. Kohati on suuremad kivid maapinnale näha. Kalme põhja ja lõunakülg joonistuvad selgelt välja: väljaspool kalme ala on maapind mitukümmend sentimeetrit madalam. Kalme lääneosa on lõhutud kruusavõtmisel, seal on mitu meetrit sügav kruusaauk, mis nüüdseks on juba kamardunud ja võsastunud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 23.01.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Kambja kihelkonnas. Muistis paikneb Tatra-Otepää-Sangaste maanteest 450 m kagu pool. Maastikuliselt paikneb kivikalme avatud maastikul, võsastunud künka lõunaosas.

Sisestatud: 23.01.2013.

Mälestise ajalugu


Muistise võib dateerida I aastatuhande I poolde. Muistist on mainitud teoses: Tartumaa. Maateaduseline, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Tartu 1925. Lk 167. Muistise leidis ülalmainitud kirjaliku teate põhjal A. Vindi 03.05.1994. Mälestisele on koostanud 1996. a passi A. Vindi ja A. Tvauri (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 23.01.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd: "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967).

Sisestatud: 23.01.2013.

Aruanded


Vindi, A. 1994. Inspektsioon Kambja kihelkonna Pühikülla 29. aprillil ja 3. mail 1994. aastal.
Vindi, A. 1996. Inspektsioonist Otepää, Sangaste ja Karula kihelkonda 28. mail 1996.

Sisestatud: 21.09.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 19.03.2015.