12826 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Kivikalme |
|---|---|
| Mälestise registri number | 12826 |
| Registreeritud | Kinnismälestis |
| Arvel | 08.01.1998 |
| Registreeritud | 08.01.1998 |
| Mälestise vana number | 1639 |
|---|---|
| Liigitus | arheoloogiamälestis |
Määrused ja käskkirjad(1)
Inspekteerimised(4)
Inspekteerimise kuupäev: 04.12.17
Menetleja: Arheoloogianõunik, Anu Lillak
|
Märksõna(3)
|
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
|
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi, kivikonstruktsioonide ja inimluude olemasolu. |
|
Mälestise kirjeldus Kivikalme asub muust maastikust kõrgemal kohal. Kalme konstruktsiooni kuulunud kivid on selgesti eristatavad. |
|
Mälestise asukoha kirjeldus Tatra jõeoru lõuna poolsel kaldal. Tartu-Kambja maanteest umbes 50 meetrit lääne poole, Kaasiku talu hoovis. Teearu talust umbes 230 meetrit põhja suunas. |
|
Mälestise ajalugu Kivikalmet on 1884. ja 1886. a. kaevanud C. Grewinck, 1890. a R. Hausmann. Leidudest väärivad mainimist inimeste luud, helmed (osalt kokku sulanud), keraamika (kaunistatud), sõled, käevõrud, põlenud puupuru. Muistis on dateeritud esimese aastatuhande esimesse poolde. |
|
Kaitsevööndi ulatus 50 meetrit mälestise piirist. |
|
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |