Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12827
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 1640
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 04.12.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Anu Lillak

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.01.2013.

Mälestise kirjeldus


Kalme on lääne-ida suunas pikk 35 m ja vastassuunas 20 m. Kõrgust on võimatu määrata, kuna ta on täis lõhkumisauke. Põhjaotsas asub 6 x 10 m suurune auk. Kalmest paistab välja suuremaid kive, eriti keskosas.

Sisestatud: 12.07.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Kambja kihelkonnas. Kivikalme paikneb Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteest kirdepool. Maastikuliselt paikneb kivikalme Tatra oru lõunapoolsel veerul.

Sisestatud: 23.01.2013.

Mälestise ajalugu


Kalmet märgib juba 1884. aastal C. Grenwingk oma Kambja kalme kaevamise aruandes Jaagu kalme nime all. Lisatud on ka skeem. 1886. aasta Õpetatud Eesti Seltsi ekskursiooni ajal tehti kalmel ka väiksemaid proovikaevamisi. Kõige ulatuslikumalt on kalmet kaevanud 1907. aastal W. Schlüter. Kalmet on kirjeldanud 1929. aastal ka A. Feldmann Kambja kihelkonna muistise kirjelduses.
Leiumaterjali alusel on kalme dateeritav 3.-5. sajandisse ja on riikliku kaitse alla võtud 1964. aastal.

Sisestatud: 12.07.2010.

Aruanded


Vindi, A. 1994. Inspektsiooniaruanne Kambja kihelkonna Tatraoru piirkonnast.

Sisestatud: 21.09.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 28.03.2015.