Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 12828
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 1-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 19.04.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 03.03.2008.

Mälestise kirjeldus


Asulakoht paikneb Unipiha linnuse ümber, sellest kirde, ida, lõuna, ja edela pool. Maapinnas on säilinud kultuurkiht, mis sisaldab linnusega samast perioodist pärinevaid arheoloogilisi leide. Asulast Unipiha linnuse kirdejalamil on säilinud väike ala, kultuurkihi ülemine osa on hävinud. Paremini on säilinud asula kultuurkiht linnuse kagujalamil, mis on olnud pidevalt põllu all.

Sisestatud: 30.08.2004.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Kambja kihelkonnas. Nõo-Kambja tee mõlemal küljel, Unipiha linnamäest (reg nr 12905) kuni 70 m kirde ja ida, 100 m kagu, lõuna ja edela pool.

Sisestatud: 03.03.2008.

Mälestise ajalugu


Asulakohta uuriti arheoloogiliselt 1969.-1970. aastal Mare Auna juhatamisel. Radiosüsiniku ja leiumaterjali põhjal on asulakoha kasutusajaks dateeritud 9.-10. sajand (Eesti Arhitektuur 4, 1999, lk 91).

Sisestatud: 03.03.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd: "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967)

Sisestatud: 23.01.2013.

Meedia


Aun, M. 1975. Unipiha linnuse uurimise tulemustes. – Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised 4.

Sisestatud: 03.03.2008.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 28.03.2015.