Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 12831
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 21-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 05.06.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi ja inimluude olemasolu.

Sisestatud: 20.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on Lõuna-Eestile iseloomuliku külakalmega.Kalmistuks on kasutatud ümbrusest veidi kõrgemat kruusakinku. Kalme kuju ja piire maastikul määrata on võrdlemisi keeruline, kuna muistist on lõhutud nii maaparanduskraavi rajamise kui ka põlluharimise käigus. Hetkel on kalmealal lepavõsa.

Sisestatud: 20.11.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Puhja kihelkonnas. Kupu ja Madise talude maadel, Puhja-Konguta maanteest u 380 m läänes asuva metsatuka kirdenurgas.

Sisestatud: 20.11.2008.

Mälestise ajalugu


Muistis on välisilme järgi dateeritud 13.-18. sajandisse.

Sisestatud: 20.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi on määratud Kultuuriministri käskkirjaga "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967). Selle ulatuse ning piiridega on võimalik tutvuda käesoleva KKT lisas nr 1.

Sisestatud: 20.11.2008.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 28.03.2015.